Kas 3D Printimine on loodussõbralikum kui klassikalised tootmisviisid?

Rääkides kestlikust tootmisest, jäävad pildile sageli hiigeltehased, määrdunud korstnad ja plastikujõed. Ometi toimub rohepööre ka insenerilaual – seal, kus otsustatakse, kuidas toode tehakse. Üha rohkem ettevõtteid vaatavad 3D printimise poole just keskkonna säästmise võtmes.

Aga kas see tähendab, et kõik vanad meetodid on iganenud? Kindlasti mitte.

Vaatame ausalt: mis teeb 3D printimise roheliseks, kus on selle piirid ja kuidas see täiendab näiteks CNC töötlust või survevalu.

1. Tellitakse täpselt see, mida vaja – ei rohkemat

Survevalu nõuab vormi valmistamist, mis on kallis ja tasub end ära alles suurte koguste detailidega. Seetõttu toodetakse sageli rohkem, kui reaalselt tarvis – lihtsalt et ühiku hind oleks madalam.
See aga tähendab: rohkem tooteid, suuremat laoseisu ja müügiriski.

3D printimisel saab alustada ühest detailist, teha kiire katsetus, ja toota ainult vajaduse piires ja võimalusega jooksu pealt disaini muuta.
Mitte midagi ei jää “igaks juhuks” riiulile tolmu koguma.

2. Materjal läheb täpselt sinna, kuhu vaja

Survevalu ja CNC töötlus on tõhusad – aga loogika on erinev:

• CNC töötlus lõikab/treib materjali suuremast tükist → jääkide hulk oleneb suuresti detailist.
• Survevalu vajab materjali kuumutamist ja vormi täitmist → vorm jääb kasutusse, aga ülevoolu või äralõikeid tekib ikka

3D printimine lisab materjali kihthaaval ainult sinna, kuhu vaja.
Ei midagi üleliigset. Vähem jääke. Vähem prügi.

3. Kohalik tootmine, väiksem jalajälg

Survevalu tootmine toimub sageli madalama kulubaasiga riikides – mis tähendab transporti üle maailma.
3D printimine võimaldab sama detaili teha kohapeal – ilma konteinerita, ilma tollita, ilma liigsete vahemaandumisteta. Paljud kasutavad võimalust tellida enda tooted alles siis kui selleks on reaalne vajadus (Print on demand ehk printimine vastavalt vajadusele)

See ei pruugi mõjutada ainult CO₂ jalajälge, vaid ka tootmiskiirust ja tarneaegade stabiilsust.

4. Rohelisemad materjalid on tõusuteel

PLA, PETG-R ja muud 3D printimise materjalid on saadaval nii biopõhiselt kui taaskasutatult.
Survevalus kasutatakse sageli samu plastitüüpe (nt ABS, PP), kuid taaskasutusvõimalused on piiratud ning enamus tehaseid isegi ei paku selliseid võimalusi – eriti väikese koguse puhul.

Lisaks ei vaja 3D printimine sageli lisaaineid, tugevduskiude ega vormimääret – mis võib keskkonnale samuti mõju avaldada.

5. Disainivabadus = tõhusus

Survevalu on tõhus, kui detail on ühesugune ja korduv.
CNC on tugev, kui on vaja mehaanilist täpsust ja materjalikindlust.
3D printimine paistab silma seal, kus on vaja toota:

• keerukaid kujusid
• tühimikke või sisemisi struktuure
• väikest massi, aga suurt tugevust

Tootmisviiside võrdlus

Aspekt	3D Printimine	CNC Töötlus	Survevalu
Materjalikulu	Madal, ainult vajalik kogus	Suurem, jäägid kuid olenevalt detaili keerukusest	Keskmine, vormiülevool ja äralõiked
Väikese koguse tootmine	Ideaalne	Võimalik, kuid kulukam	Väga ebaefektiivne
Alustamiskulu	Minimaalne	Keskmine	Kõrge (vormi valmistus)
Kohalik tootmine	Levinud	Levinud	Harva, pigem tsentraalne
Rohematerjalide kasutus	Jah, PLA, PETG-R, biopõhised	Piiratud	Piiratud, harva taaskasutatav
Jääkide kogus	Väga madal	Keskmine kuni kõrge	Mõõdukas
Suur seeriatootmine	Aeglane ja kulukas	Võimalik, kuid kallim	Väga efektiivne
Tootmise paindlikkus	Väga suur	Keskmine	Väike kui mitte võimatu

3D printimine kui nutikas täiendaja, mitte asendaja

3D printimine ei ole võlukepp, mis muudab kogu tootmise “roheliseks”.
Aga ta on väga tõhus tööriist seal, kus klassikalised meetodid võivad jääda liiga kohmakaks, kalliks või ajakulukaks.

3D printimine võib olla ideaalne valik kui on käsil:

• prototüüpide tegemine enne vormi valmistamist
• väikeste seeriate tootmine ilma liigsete kuludeta
• detailide tootmine kohapeal ja kiiresti

Just siis toob 3D printimine rohelise eelise lauale – koostöös, mitte võistluses.

3Dmudel OÜ